Kasvajamarkerid onkoloogiliste haiguste diagnostikas

16.mai 2003.a.
Mustpeade Maja Valge saal
Pikk tn.26, Tallinn

Päevakava

Pildid konverentsilt

Kasvajamarkerid onkoloogiliste haiguste diagnostikas.

16. mail Tallinnas Mustpeade Maja Valges saalis toimunud konverentsil käsitleti kasvajamarkerite kasutamist eesnäärme-, põie-, munasarja-, rinnanäärme- ja gastrointestinaalvähi diagnoosimisel ja ravimonitooringus. Konverentsi korraldas DPC Estonia OÜ - diagnostikafirma DPC esindus Eestis.

Konverentsil osalesid uroloogid, onkoloogid, laboriarstid/laborispetsialistid jt., kokku üle 100 inimese.

Konverentsi üks lektoritest oli hr.Paul Sibley, PhD, DPC International Marketing Manager, Tumor Markers. Teine esineja oli dr.Peep Baum SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla Kirurgiakliiniku Uroloogia osakonnast.

Konverentsi esimeses loengus käsitles hr.P.Sibley eesnäärme-ja põievähi diagnostikas ja ravimonitooringus kasutatavaid kasvajamarkereid.

PSA, Prostate Specific Antigen (prostata-spetsiifiline antigeen), on kõige väärtuslikum biokeemiline test eesnäärmevähi diagnostikas, vähistaadiumi määratlemisel ja ravimonitooringus. PSA, mis aminohappelise järjestuse, bioloogilise funktsiooni ja geenilokalisatsiooni poolest kuulub kallikreiinide perekonda, sekreteeritakse eesnäärmekoe epiteelirakude poolt. PSA esineb seerumis erinevate molekulaarsete vormidena. Peamine osa immuunreaktiivsest PSA'st (u.85-90%) on seotud proteaas-inhibiitori a1-antikümotrüpsiiniga (PSA-ACT). Ligikaudu 10 kuni 15% immuunreaktiivsest PSA-st tsirkuleerib mitte-seotult e. vaba vormina. PSA'ga seostub ka a2-makroglobuliin, mis aga inkapsuleerib suurte mõõtmete tõttu PSA molekuli täielikult, blokeerides epitoobid ja tehes selle PSA vormi immuunanalüüsidele mitte-määratavaks.

Mõistmaks paremini eesnäärmevähi diagnostikaga ja raviga seotud küsimusi, peatus lektor eesnäärme ja endokriinsüsteemi omavahelistel seostel. Eesnäärmekoe arenemine, kasv ja funktsioneerimine on endokriinsüsteemi kontrolli all. Selles osalevad hüpotaalamus, hüpofüüs, testis'ed ja neerupealised. Eesnäärme rakkudel paiknevad androgeenretseptorid, rakkude kasv sõltub tsirkuleerivate androgeenide (testosteroon, dehüdrotestosteroon) kontsentratsioonist. Eesnäärmevähi arengu varajases staadiumis on kasvaja androgeen-sõltuv. Siit johtuvalt allub eesnäärmevähk üldiselt väga hästi androgeen-pärssivale ravile (ADT, ingl.k. Androgen Deprivation Therapy). Siit järelduvalt, on väga oluline arvestada eelmainitud endorkinoloogilisi aspekte eesnäärmevähiga patsiendi käsitluses ning mõista, kuidas endokriinsüsteemi iseloomustavad laboratoorsed parameetrid saaksid aidata ADT ravi efektiivsuse hindamisel ja optimeerimisel.

Tulles eesnäärmevähi diagnostika juurde, tutvustas lektor eesnäärmevähi skriiningprogramme USA ja Euroopa riikides. Vastavalt ACS, American Cancer Society, soovitustele peaks meestel igal aastal teostama digitaalne rektaalne uuring vanuses alates 45.eluaastat ja määrama PSA kontsentratsioon alates 50.eluaastat. PSA väärtused võivad olla kõrgenenud nii hea- kui pahaloomulise protsessi korral. Seetõttu aitab eesnäärmevähi diagnostilises protsessis vaba PSA/üld-PSA suhte kasutamine. Vaba PSA/üld-PSA suhe (väljendatuna %'des), kui see on madal, viitab pahaloomulise protsessile, kõrgem suhe aga healoomulisele kasvajale. On näidatud, et vaba PSA/üld-PSA suhte kasutamisega on võimalik hoida kokku eesnäärmebiopsiaid (25-40%), samuti paraneb eesnäärmevähi detektsioon, juhul kui üld-PSA kontsentratsioon on madal. Eesnäärmevähi skriiningprogrammide väljatöötamise ja implementeerimise osas on suurt tööd ära tehtud ka Euroopas. Suurbritannias soovitatakse (Scientific Committee of the Association of Clinical Biochemists) PSA kasutamist uroloogidele, ilmunud on ülevaateartikleid, kus käsitletakse pre-ja postanalüütiliste faktorite mõju PSA kontsentratsioonile.

Skriiningu tõhustamiseks on välja töötatud spetsiaalsed arvutitarkvaraprogrammid, mis, võtavad kalkuleerimisel arvesse üld-PSA kontsentratsiooni, vabaPSA (vabaPSA/üld-PSA suhe), patsiendi vanuse, eesnäärme mahu ja digitaalse rektaalse palpatsiooni leiu. Üks sellistest on "ProstataClass", mis on välja töötatud ja testitud dr.Carsten Stephan'i ja kaasautorite poolt Charite Ülikoolihaigla uroloogia osakonnas (Humboldt Ülikool, Berliin, Saksamaa). Ajakirjas Clinical Chemistry (48:8 1279-1287 (2002)) on avaldatud artikkel vastavast uurimistööst. Programmi kohta saab informatsiooni DPC Eesti esindusest.

PSA testi (üld-PSA) kasutamine eesnäärmevähi ravimonitooringus eeldab diagnostiliselt testilt oluliselt suuremat analüütilist tundlikkust (al.0,003 ng/mL), kui seda on tarvis eesnäärmevähi skriiningus. DPC on välja töötanud kolmanda generatsiooni üld-PSA testi, millega on võimalik detekteerida olulisi muutusi juba väga madalatel PSA kontsentratsioonidel (< 0,1 ng/mL). See annab klinitsistidele ajalise edumaa patsiendi ravitaktika rakendamisel, enne kui vähiretsidiiv kliiniliselt tekib.

Marker, mis on samuti kasutusel eesnäärmevähi ravimonitooringus, on TPS, Tissue Polypeptide Specific Antigen (tsütokeratiin 18, tsütoskeleti komponentide määramine), mis iseloomustab pahaloomulise protsessi aktiivsust (kõrge tundlikkusega metastaatilisele protsessile). TPS on tundlik parameeter, kuid mittespetsiifiline ja seetõttu kasutatakse kombinatsioonis teiste kasvajamarkeritega (nt PSA).

Põievähk, mille uusi haigusjuhte on u.260 000 aastas, ja millesse sureb ligemale 100 000 inimest igal aastal, esineb meestel u.3 korda sagedamini kui naistel. Lektor peatus põievähi skriiningul, tuues ära kasutatavad diagnostilised meetmed (tsüstoskoopia ja tsütoloogia) ja biokeemilise testi - NMP22 (Nuclear Matrix Protein, tuuma maatriksi proteiinide määramine) - tähenduse skriiningus. Kombineerides tsütoloogia NMP22 testiga, osutus põievähi detektsioon oluliselt efektiivsemaks, kui kasutades mõlemat diagnostilist meetodit eraldi. Lisaks põievähi skriiningule (NMP22 koos tsüstoskoopiaga), on NMP22 informatiivne ka põievähi ravijärgses monitooringus. DPC pakub hetkel ainsa diagnostikafirmana NMP22 testi automatiseeritud kujul analüsaatoritel IMMULITE^®, IMMULITE^®1000 ja IMMULITE^®2000.

Dr.Peep Baum tõi välja PSA kliinilised aspektid uroloogi vaatevinlkist nii maailmakirjanduse kui Eesti kogemuse põhjal. PSA, mis isoleeriti 1979.a. ja on kliinilises kasutuses alates 1987.a., on tõenäoliselt parim kasvajamarker. Kui vaadata Eesti tervishoiustatistikat, siis eesnäärmevähk on meeste seas aktuaalne ka meil.

Just tänu PSA-le õnnestub varajases staadiumis avastada eesnäärmevähki, mistõttu on ka ravi edukam ja sellega väheneb vähispetsiifiline surevus. See kõik kokku parandab haigete elukvaliteeti.

Kuna PSA on vähespetsiifiline eesnäärmevähile, siis peatus lektor pikemalt PSA määramise kliinilistel aspektidel, tuues esile PSA kontsentratsiooni seose eesnäärmevähi esinemise tõenäosusega, samas ka võimalikud faktorid, mille arvestamisega skriiningut tõhustada. Lektor tutvustas nomogramme, mis on reprodutseeritud erinevates USA kliinikutes, samaväärselt kasutusel ka Euroopas.

Lisaks eesnäärmevähi skriiningule, käsitles dr.P.Baum põhjalikult PSA kontsentratsiooni ja haiguse prognoosi omavahelisi seoseid radikaalse prostatektoomia ja kiiritusravi korral.

Konverentsi viimases loengus esitas hr.P.Sibley ülevaate kasvajamarkerite kasutamisest ovariaal-, rinnanäärme- ja gastrointestinaaltrakti vähkkasvajate korral. Ovariaalvähi korral kasutatav kasvajaantigeen CA 125 on ravimonitooringus rutiinselt enimkasutatav test. Kuivõrd kontsentratsioon võib olla kõrgenenud ka teiste pahaloomuliste, aga ka healoomuliste kasvajate jm seisundite korral, siis on nimetatud testi esmaseks kasutusalaks ovariaalvähi patsientide jälgimine peale ravi.

CA 15-3 määramine on informatiivne rinnanäärme vähi korral. Vähese spetsiifilisuse tõttu ei sobi CA 15-3 skriininguks, küll aga on see kasutusel kasvaja retsidiivi detekteerimisel (eeskätt haiguse metastaseerumisel). Lektor rõhutas, et ravimonitoringus on olulisem mitte markeri absoluutväärtus, vaid kontsentratsioonide muutuse (langus, tõus) hindamine. CA 15-3 on onkoloogilises praktikas kasutusel ka koos CEA määramisega.

Ka gastriontestinaalsete vähkkasvajate korral on kasvajamarkerid kasutusel ravi järgselt, mitte aga skriiningus (vähene spetsiifilisus). Lektor hr.P.Sibley peatus pikemalt CEA'l ja CA 19-9'l. CEA, kartsinoembrüonaalne antigeen (onkofetaalne antigeen), ei ole organi- ega haigusespetsiifiline - võib olla kõrgenenud mitmete hea- ja ka pahaloomuliste protsesside korral. Seetõttu kasutusel haiguse raviefektiivsuse hindamisel, retsidiivi detektsioonil; preoperatiivsed väärtused on leitud olevat korrelatsioonis haiguse prognoosiga.

CA 19-9 test detekteerib sialüleeritud Lewis' veregrupi antigeeni, mis on sageli kõrgenenud kõhunäärme-, mao- ja kolorektaalse vähi korral. Esmane kasutusala CA 19-9 testil on lokaalse või metastaatilise kõhunäärmevähi monitooring kemoteraapia ja/või kiiritusravi järgselt. CA 19-9 ei sobi skriininguks vähese tundlikkuse ja spetsiifilisuse tõttu.

Ka gastrointestinaaltrakti vähkkasvajate korral on, analoogselt eesnäärmevähiga, kasutusel kasvaja aktiivsuse marker TPS.

Kokkuvõtteks mainis lektor hr.P.Sibley, et kasvajamarkerite otstarbeka kasutamisega on võimalik parandada patsiendikäsitlust; saab pikendada haigusvaba intervalli, üldist elulemust ja elukvaliteeti tervikuna.

Konverentsi lõpetas Rein Rannapi meeleolukas klaverikontsert.

Ülevaatlik informatsioon kasvajamarkeritest on saadaval ka DPC interneti koduleheküljel: www.dpcweb.com/ee sektoris "Meditsiiniline informatsioon".

Informatsiooni konverentsil käsitletud teemade kohta on võimalik saada DPC Estonia OÜ'st (kontaktandmed on leitavad DPC Estonia kodulehel: www.dpcweb.com/ee)